CORGI TERVIS 4- POEGIMINE

Kutsikate sünd, keisrilõige ja kasvataja roll

Teema, millega puutuvad kokku kõik kasvatajad, kuid millest peaksid teadma ka need, kes arvavad, et kutsikate tegemine on midagi lihtsat ja loomulikku. Sageli öeldakse: „Teeme kutsikaid!“ — kuid tegelikkus on palju sügavam ja vastutusrikkam.
Oleme juba varasemalt puudutanud corgide poegimist artiklis „Mida tähendab olla kasvataja“.
Loodame, et ka see teema aitab kutsikahuvilistel paremini mõista, miks kasvatajad üldiselt ei soovi enne pesakonna sündi (ja isegi mitte enne, kui kutsikad on nädalased või 10-päevased) oma plaane ja unistusi avalikustada.
Veelgi vähem räägitakse avalikult järgmistest paaritustest või plaanidest aastateks ette. Kasvatus ei ole „Exceli tabel“ – siin on alati palju muutujaid ja ootamatusi. Loodusel on oma plaanid.
Kui aga kõik läheb hästi, on kasvatajat valdav õnnetunne midagi kirjeldamatut – sügavalt imeline ja ebareaalselt hea tunne.

Samas tuleb meeles pidada- kõik emased corgid ei pea poegima ning samamoodi ei pea kõik isased saama järglasi! Tõu säilitamine ei tähenda seda, et iga koer peaks saama kutsikaid.

Enamasti poegivad meie koerad siiski kodus ning just sel hetkel võib otsustavaks saada abi kättesaadavus – kui kaugel on lähim kliinik, kas veterinaar on valmis vastu võtma, kui kiiresti abi jõuab.
Kahjuks pole Eestis eraldi statistikat corgide poegimiste kohta, seetõttu vaatamegi seda teemat üldisemalt ja laiemalt – tuginedes rahvusvahelisele kogemusele ja corgimaailma teadmistele.

Võrdlus: Pembroke ja Cardigan

Keisrilõike sagedus
Pembroke - Väga sage – hinnanguliselt 35–40% vajavad keisrilõiget poegimisel.
Cardigan - Vähem levinud – ligikaudu 25–30% , 35% emastest vähemalt korra keisrilõike teinud. Ma siiski arvan, Eestis see % on väiksem.

Põhjused

Pembroke - Väga lai koljukuju ja kitsas sünnitustee; lühike ja kompaktne kere; suured pesakonnad (6–8).
Cardigan - Samad riskid, kuid veidi suurem ja tugevam kere aitab mõnel juhul loomulikult poegida. Kutsikate suurus ja asend siiski määravad.

Kehaehitus

Pembroke - Lühike kere, madal rinnaosa, vähem ruumi poegadele – see suurendab tüsistuste riski.
Cardigan - Pikem kere ja sügavam rind võimaldavad veidi rohkem ruumi poegadele; füüsiliselt tugevam.

Düstookia (raskendatud poegimine)

Pembroke - Väga sagedane; seotud aretusega ja tõu standardiga (oodatud, loodetud pea-kuju, keha kompaktne struktuur).
Cardigan - Tuntud probleem, aga esineb harvem. Sageli seotud valede looteasendite või emaka nõrkade kontraktsioonidega.

Keskmine pesakonna suurus

Pembroke - 6–8 kutsikat (mõnikord rohkem).
Cardigan - Keskmiselt 5–7 kutsikat.

Vanus, mil probleemid sagedamini ilmnevad

Pembroke - 2–5-aastastel emastel, eriti esmapoegijatel.
Cardigan - 3–4-aastastel emastel, eriti väiksema kasvuga liinides.

Aretuse mõju

Pembroke - Tugev rõhk välimiku aretusele (lai pea, madal kere) on suurendanud poegimisprobleeme.
Cardigan - Vähem ekstreemne aretuse suunatus – geneetiline mitmekesisus veidi suurem, seetõttu vähem keisrilõikeid.

🔷 Kokkuvõte

Pembroked on poegimisraskustele selgelt altimad – neil on sageli vaja keisrilõiget, sest kehaehitus on kompaktsem ja kutsikate kolju laiem.
Cardiganid saavad sagedamini ise hakkama, kuid riskid püsivad: vale looteasend, emaka inertsus ja suured kutsikad on peamised põhjused.
Mõlemad tõud vajavad kogenud aretaja järelevalvet poegimise ajal ning veterinaari valmisolekut keisrilõigeteks.

Soovitused

1. Eelnevad terviseuuringud:

Kontrollida emase füüsilist sobivust tiinuseks: vaagna kuju, üldine kehaehitus ja eelnev poegimisajalugu.
Konsulteerida veterinaariga enne paaritamist, kui liinides on olnud sagedasi keisrilõikeid.

2. Isase valik:

Eelistada isaseid, kelle järglastel on olnud sujuvaid sünnitusi ja kes ei päranda väga suurte peadega kutsikaid.
Vältida liine, kus on teada düstookia või emaka inertsuse juhtumeid.

Kahjuks sedalaadi info ei ole enamasti kättesaadav.

3. Tiinuse jälgimine:

Teha röntgen või ultraheli 55.–57. tiinuspäeval, et hinnata kutsikate arvu ja suurust.
Väiksemad emased vajavad tihti tihedamat kontrolli ja rahulikku keskkonda enne poegimist.

4. Poegimiseks valmisolek:

Veterinaar peaks olema teadlik oodatavast poegimissajast ja saadaval.
Esmapoegijate puhul planeerida sünnitus kliinikus või selle vahetus läheduses.

5. Aretuseks vajalik pikaajaliselt:

Dokumenteerida kõik poegimised ja nende kulg (loomulik vs keisrilõige).
Kasutada aretuses vaid emasid, kes on suutnud ise probleemideta poegida.
Vältida aretust, kui keisrilõige on olnud vältimatu anatoomilise põhjuse tõttu.

Eestis on corgide aretusreeglites soovituslik - Mitte kasutada aretuses emast koera peale teist keisrilõikust.

Emaka inertsus ja ettevalmistus poegimiseks

Emaka inertsus (ingl. uterine inertia) on seisund, kus emasel ei teki piisavalt tugevaid või koordineeritud emaka kokkutõmbeid kutsikate poegimiseks. See on üks peamisi põhjuseid, miks corgidel – eriti pembrokedel, aga ka cardiganidel võib poegimine katkeda või lõppeda keisrilõikega.

Peamised põhjused

- Primaarne emaka inertsus
Emaka lihaskude ei reageeri piisavalt hormonaalsetele signaalidele. Võib olla geneetiline eelsoodumus, hormonaalne häire või anatoomiline eripära.
- Sekundaarne emaka inertsus
Alguses on normaalsed kokkutõmbed, kuid need nõrgenevad ja lakkavad, sageli väsimusest või kutsikate takistusest sünnitusteedes.
- Suur pesakond / emaka ülevenitus
Kui emakas on väga venitatud (7–9 kutsikat), väheneb selle võime efektiivselt kokku tõmbuda.
- Väike pesakond
Kui on vaid 1–2 kutsikat, ei käivitu poegimist vallandav hormonaalne signaal (progesterooni langus, oksütotsiini tõus).
- Toitumus ja mineraalide tasakaal
Kaltsiumi ja glükoosi puudus mõjutab lihaste tööd ja võib põhjustada inertsust.
- Emase väsimus ja stress
Pikk varajane poegimisperiood või ärevus vähendab oksütoksiini ja nõrgestab kontraktsioone.

Tüüpilised sümptomid

Poegimine ei alga eeldatava aja jooksul, kuigi kehatemperatuur on langenud.
Emane on rahutu, hingeldab, teeb pesa.

- Tiinuse jälgimine
Kontrollida tiinuse lõpus kaltsiumi ja glükoosi taset, eriti kui pesakond suur. Ultraheli aitab hinnata kutsikate arvu ja suurust.
- Õige toitumine
Tasakaalustatud toit tiinuse ajal ; mitte üle toita, sest liigne rasvumine suurendab riski.
- Keskkond ja rahu
Poegimiskoht peaks olema tuttav ja rahulik vähemalt nädal enne sünnitust. Stress võib poegimise peatada.
- Liikumine enne sünnitust
Mõõdukas liikumine hoiab toonust ja parandab vereringet. Täielik puhkus pole soovitatav, kuni poegimine algab.
- Veterinaarne järelevalve
Tiinuse lõppfaasis kokkulepe vetarstiga: millal sekkuda, millal teha röntgen/ultraheli, millal kutsuda kliinikusse.

Soovitused

Jälgi poegimise alguse märke: kehatemperatuuri langus 12–24 tundi enne sünnitust on hea indikaator.
Kui poegimine ei alga 24 h jooksul pärast temperatuuri langust – võta ühendust veterinaariga.
Kui poegimine katkeb ja möödub üle 2 tunni ilma uue kutsikata, vajab emane tõenäoliselt abi (oksütoksiin, kaltsium, keisrilõige).
Väldi liigset oksütoksiini kasutamist omal käel – see võib põhjustada emaka rebenemist, kui kutsikas on sünnitusteedes kinni.
Dokumenteeri juhtumid – kas emaka inertsus kordub, millised liinid on vastuvõtlikumad. See aitab teha aretusotsuseid.

Tiinuse lõpp ja poegimise jälgimine

Corgi poegimise edukus sõltub sageli sellest, kui täpselt omanik või kasvataja oskab märgata tiinuse lõpu ja poegimise alguse märke. Õigeaegne jälgimine võimaldab vajadusel kiiresti tegutseda ja päästa nii ema kui kutsikad.

Tiinuse lõpp – mida jälgida
🔸Tiinuse kestus
Keskmiselt 63 päeva alates ovulatsioonist, kuid normaalne vahemik on 58–66 päeva. Kasvataja peaks teadma täpset paarituspäeva või progesterooni testide põhjal määratud ovulatsiooni aega.
🔸Kehatemperatuuri langus
Umbes 12–24 tundi enne poegimise algust langeb kehatemperatuur 38,0 → 36,5 °C või madalamale. Väärtus tõuseb uuesti, kui poegimine algab. Soovitatav mõõta 2× päevas alates 58. päevast.
🔸Käitumise muutus
Emane muutub rahutuks, kaevab pesa, liigub ringi, võib keelduda söögist.
🔸Piima ilmumine / vulvavoolus
Paar päeva enne poegimist võib ilmneda piim; väike kogus selget või piimjat eritist tupest on normaalne. Vere või roheka vooluse ilmumine enne esimest kutsikat viitab probleemile.
🔸Söögiisu kadumine
Sageli lakkab emane söömast 6–24 tundi enne poegimist.

Poegimise faasid ja jälgimine
- Emakakaela avanemine (6–12 h)
Emane on rahutu, hingeldab, pesitseb. Ei ole veel kokkutõmbeid, aga kehatemperatuur on madal.
Tagada rahu ja vaikne keskkond, mitte sundida sööma.
- Aktiivne poegimine
Algavad nähtavad kokkutõmbed ja poegade sünd. Tavaliselt sünnivad esimesed kutsikad 30–60 min jooksul.
Kui kokkutõmbeid on >1 h, aga kutsikat ei sünni → vaja vet arsti.
- Platsentade väljutamine
Platsenta tuleb 5–15 min jooksul pärast iga kutsikat.
Kontrolli, et iga kutsika järel tuleb platsenta välja – kui mitte, teavita vetti.

🔻Ohumärgid, mille korral tuleb tegutseda

Rohkem kui 2 tundi aktiivseid kokkutõmbeid ilma kutsikata.
Rohekas või verine voolus enne esimese kutsika sündi.
Sünnitus on alanud, kuid emane muutub nõrgaks, loiuks või tekib oksendamine.
Üle 24 tunni pärast temperatuuri langust sünnitus pole alanud.
Kutsikad sünnivad, kuid tegevus peatub pikemaks kui 2 tunniks ja kõhus on veel poegi.

Kõik need olukorrad on viited võimalikule düstookiale või emaka inertsusele ja vajavad veterinaarset sekkumist.

Soovitused
1. Temperatuurimõõtmine

Kasuta elektroonilist termomeetrit 2× päevas, hommikul ja õhtul.
Märgi tulemused tabelisse – järsk langus on kindel poegimiseelselne märk.

2. Poegimiskasti ettevalmistus

Valmista koht ette vähemalt nädal enne tähtpäeva.
Kasuta madala servaga, sooja ja puhast pinda, kus emane tunneb end turvaliselt.

3. Veterinaari teavitamine

Anna oma veterinaarile teada oodatavast poegimisvahemikust.
Kokkulepe: millal helistada, millal sõita kliinikusse (nt 1 h kokkutõmbeid ilma tulemuseta).

4. Dokumenteerimine

Pane kirja poegimise algus- ja lõpuaeg, kutsikate arv, platsentade arv ja emase käitumine.
Need andmed on väärtuslikud järgmiste poegimiste hindamiseks.

🔷 Märkus

Corgidel, eriti pembrokedel, võib esineda pikenenud poegimist just suure pesakonna või suure loote pea tõttu. Kui tekib kahtlus, et poegimine ei edene loomulikult, on kiire otsus kliinikusse sõita sageli parim valik nii ema kui kutsikate elu päästmiseks.

Taastumine pärast poegimist ja keisrilõiget

Pärast poegimist või keisrilõiget vajab corgi emane hoolikat jälgimist ja toetust. Sellel perioodil võivad ilmneda nii normaalsed muutused (väsimus, mõõdukas voolus, piima teke) kui ka tüsistused, mis vajavad kiiret tähelepanu. Taastumine mõjutab otseselt nii ema tervist kui ka kutsikate ellujäämist.

Esimesed 24 tundi pärast poegimist
🔸Kehatemperatuur
Esimestel päevadel võib temperatuur olla veidi kõrgem (kuni 39,3 °C), kuid kui see tõuseb üle 39,5 °C või püsib mitu päeva, viitab see põletikule.
🔸Söögisu ja joomine
Söögiisu võib olla esimesel päeval nõrk. Kui emane ei söö ega joo 24 h jooksul, vajab ta kontrolli.
🔸Voolus (lochia)
Esimesel päeval punakas, seejärel muutub pruunikaks ja lõpuks heledaks. Roheline või halvalõhnaline voolus on ohtlik märk.
🔸Imetamine ja piim
Kontrolli, et kutsikad saavad piima ja emane laseb neid ligi. Valusad või paistes nisad vajavad kohest kontrolli (mastiidi oht).
🔸Käitumine
Liigne rahutus, agressiivsus või kutsikate eemale tõrjumine võib viidata valu või komplikatsioonile.

Taastumine keisrilõike järel
- Haava hooldus
Hoida kuiv ja puhas. Kontrollida 2× päevas, kas pole eritist või punetust. Õmblused eemaldatakse tavaliselt 10–14 päeva pärast.
- Liikumine
Esimesel 3–5 päeval piirata liikumist, vältida hüppamist. Lühemad jalutuskäigud ainult vajadusel.
- Toitumine
Kerge, energiarikas toit. Vajadusel segada kutsikatoiduga või lisada kaltsiumilisandit (veti soovitusel).
- Valu kontroll
Valuvaigistid ainult veterinaari määramisel (inimravimid on ohtlikud).
- Emainstinkt
Mõned keisrilõike järel emased ei tunne kohe kutsikaid ära – järelevalve on esimestel tundidel hädavajalik.

Järgnevad päevad ja nädalad
1.–3. päev
Kutsikad peaksid aktiivselt imema; emane sööb platsentajäänused ja puhkab palju. Temperatuuri kontroll 2× päevas.
4.–7. päev
Voolus väheneb märgatavalt. Kui muutub tumeroheliseks või lõhnavaks – vet kliinikusse.
1.–2. nädal
Kui nisad on kuumad või kõvad → mastiit. Kui emane on loid või ei tõuse, võib olla emakapõletik.
3.–4. nädal
Piima tootmine hakkab vähenema, kutsikad söövad lisatoitu. Emane peaks taastuma füüsiliselt – jälgi kehakaalu ja söögiisu.

🔻Võimalikud tüsistused, mida mitte eirata

Palavik või loidus üle 24 h – võimalik emakapõletik (metriit).
Roheline, hall või halvalõhnaline voolus – platsentajäänus või infektsioon.
Kõhu suurenemine, valu, värinad – võimalik emaka rebend või kaltsiumipuudus.
Piimapaisu või valu nisades – võib areneda mastiit.
Kutsikate nõrkus või kaalukaotus – ema piima kvaliteedi probleem või halb toitainete tase.

Kõik need vajavad kiiret veterinaarset hindamist.

Soovitused
1. Ära jäta ema ja kutsikaid järelevalveta esimesel ööl.
Esimene 12–24 tundi on kõige kriitilisem aeg nii keisrilõike kui loomuliku poegimise järel.
Enamus meist kasvatajatest esimese nädala veedab pesakonnaga ja nende emaga koos 24/7.
2. Märgi üles temperatuur, söömine, vooluse iseloom ja kutsikate kaal.
Lihtne tabel aitab varakult tuvastada kõrvalekaldeid.
3. Tagada rahulik keskkond, ühtlane temperatuur (26–28 °C) ja kuiv allapanu.
4. Jälgi emase käitumist.
Kui ta on loid, hingeldab või ei hooli kutsikatest, on vaja arsti konsultatsiooni – see võib viidata valu, palaviku või kaltsiumipuuduse tekkele.
5. Tugi taastumiseks:

Korrapärane toidukord ja vesi kogu aeg saadaval.
Vajadusel lisa vitamiinide ja kaltsiumi kuur (ainult veterinaari juhendamisel).
Väldi stressi ja liigset külaliste käimist esimestel nädalatel.

Rahulik hool ja tähelepanelik jälgimine aitavad tagada, et ema ja kutsikad püsivad terved ja tugevad. 💕