CORGI TERVIS 6 Degeneratiivne müelopaatia (DM)

Haigus, mida kasvatajad püüavad aretuses igati vältida. Selleks on olemas DNA testid, kuid need ei anna kindlat vastust isegi riskis olevate koerte kohta: kõik A/A genotüübiga koerad ei haigestu. Haiguse tegelik levimus on ebaselge.


🔸 Mis haigus see on?

Degeneratiivne müelopaatia on:
  • Neuroloogiline, progresseeruv haigus, mis kahjustab seljaaju (inimesel võrreldav sclerosis multiplex’iga)
  • Ilmneb 7–14-aastastel koertel, enamasti siiski 10+ vanuses

🔸 Sümptomid ja kulg

  1. Algus: tagajäsemete nõrkus, koordinatsioonihäired (komistamine, küüniste lohisemine)
  2. Edenedes: tagakeha halvatus, hiljem võib haarata ka esijäsemeid
  3. Lõppstaadiumis: hingamislihaste kahjustus → elukvaliteedi langus → eutanaasia
 Haigus on enamasti valuvaba, kuid liikumisvõime kadumine muudab elu väga keeruliseks.

🔸 Geneetika ja testimine

DM on seotud SOD1-geeni mutatsiooniga.
Geneetiline test näitab:
  • N/N – puhas (ei kanna)
  • N/A – kandja
  • A/A – riskis (mutatsiooni kaks koopiat)

🔸 Seonduvad probleemid:

  • Mitte kõik A/A koerad ei haigestu → penetrantsus pole 100%
  • Kandjad (N/A) ise ei haigestu, kuid annavad geeni edasi
  • Kuna haigus avaldub vanemas eas, jääb diagnoos sageli eluajal panemata- seetõttu on tegelik levimus populatsioonis teadmata

🔸 Esinemine corgidel

  • Dokumenteeritud nii pembroke’il kui cardiganil
  • Pembroke Welsh Corgi on üks enim ohustatud tõugudest: paljudes riikides 30–70% koertest on kandjad või riskis
  • Cardiganil esineb samuti, kuid mõnevõrra harvem

🔸 Diagnoos

  • Pannakse välistamise teel (IVDD, kasvajad, trauma tuleb välistada)
  • MRT, neuroloogiline uuring ja geneetiline test on abiks
  • Lõplik kinnitamine võimalik vaid lahkamisel

🔸 Ravi ja prognoos

Kahjuks ravivõimalused puuduvad.
Toetav ravi:
  • füsioteraapia, ujumine, kõnniraamid
  • B-vitamiinid, antioksüdandid (toetavad, kuid ei peata haigust)
Progresseerub aeglaselt: esimeste sümptomite ilmnemisest täieliku halvatuse ja eutanaasiani võib kuluda 1–3 aastat.

🔸 Aretuslik aspekt

Teste kasutatakse, et vältida riskipaaritusi (A/A × A/A).
Soovituslikud kombinatsioonid:
  • N/N × N/N → ohutu
  • N/N × N/A → ohutu, järglased võivad olla kandjad
  • N/A × N/A → järglased võivad olla A/A → välditakse
Tõu geenibaasi hoidmiseks ei tohi välistada kõiki kandjaid → oluline on teha teadlikke paaritusi.

Kokkuvõte

  • DM on pärilik neuroloogiline haigus, mis tabab sageli vanemaid corgisid
  • Geneetiline test ei anna 100% kindlust, kas riskis koer ka haigestub
  • Haigust ei ravita, toetada saab vaid liikumist ja elukvaliteeti
  • Kuna lahkamisi tehakse harva, jääb tegelik haigestumus endiselt teadmata.

🔸🔸🔸

Mida omanik saab ise teha?

1. Märka varaseid märke

Pane tähele, kui koer hakkab tagajäsemetega komistama, küüniseid lohistama või tundub „ebastabiilne“.
Varajane diagnoosimine aitab paremini toetada koera elukvaliteeti.

2. Hoia koer heas vormis

  • Korrapärane liikumine (eriti ujumine)
  • Lihaseid tugevdavad harjutused
  • Vältida ülekaalu, see koormab lülisammast

3. Jätka tegevusi ja rõõmu

Vaimne treening ja ühised tegemised hoiavad koera õnneliku ja motiveerituna, isegi kui liikumine muutub raskemaks.

4. Toeta liikumist abivahenditega

  • Kõnniraamid, spetsiaalsed traksid või tagajalgade toed
  • Libisemisvastased matid kodus
  • Küüniste regulaarne hooldus, et vältida täiendavat lohisemist

5. Toidulisandid

B-vitamiinid, antioksüdandid ja teised närvikude toetavad lisandid võivad aeglustada sümptomeid (aruta loomaarstiga sobivad variandid).

6. Tegutse koos vet.arstiga

Regulaarsed kontrollid, füsioteraapia ja vajadusel valu- või toetav ravi.
Võid otsida ka koerte füsioterapeuti või vesivõimlemise võimalust.

7. Valmistu tulevikuks

Haigus progresseerub aeglaselt. Koera heaolu jälgimine ja õigel ajal tehtud otsused on armastuse kõige raskem, kuid olulisim osa.