Soobel on üks neist värvidest, mis paneb inimesed sageli küsima: „Kas ta on punane… või midagi muud?”
Tegelikult on see värv, mille ilu peitub just varjundites ja karva mustris.
Soobli eripära on see, et karv on mitmevärviline — karva alus on tavaliselt punakas või kuldne, kuid karva tipud on tumedamad. See annab karvale sügavuse ja varjude mängu, mis võib valguse käes täiesti erinev välja näha.
Pembrokedel on soobel üsna tuntud ja armastatud värv, cardiganidel aga kohtab seda märksa harvem.Soobel võib olla väga erinev:
hele kuldne soobel, klassikaline punakas soobel, tume, peaaegu metsakarva soobel, või kutsikana lausa tugeva musta varjundiga, mis vanusega pehmeneb.Sageli on soobli kutsikatel noorena rohkem tumedat karva — justkui väike must mantel seljas — ja kasvades muutub toon heledamaks. Seetõttu võivad kutsikapildid ja täiskasvanud koera välimus olla päris üllatavalt erinevad.
Valged märgised võivad sooblil olla samamoodi nagu teistelgi värvidel — krae, rind, sokid, ninatriip. Oluline on vaid see, et valge ei domineeriks.
Ja mis teeb soobli eriti põnevaks — kahel sooblil pole peaaegu kunagi täpselt sama muster. Mõni näeb välja nagu väike rebane, mõni nagu metsakutsikas ja mõni… nagu keegi oleks värvipintsliga veidi rohkem varju lisanud.
Valged märgised võivad sooblil olla samamoodi nagu teistelgi värvidel — krae, rind, sokid, ninatriip. Oluline on vaid see, et valge ei domineeriks.
Ja mis teeb soobli eriti põnevaks — kahel sooblil pole peaaegu kunagi täpselt sama muster. Mõni näeb välja nagu väike rebane, mõni nagu metsakutsikas ja mõni… nagu keegi oleks värvipintsliga veidi rohkem varju lisanud.